Värskelt istutatud elupuuheki kastmine – miks on esimesed aastad nii olulised?

Kastmine ja kastmissüsteemid on Akvedukti juhi ning pikaajalise kogemusega kastmissüsteemide asjatundja Argo Kaluri jaoks lisaks igapäevatööle ka üks tema hobidest. Tema sõnul on huvitav jälgida, kui palju õigesti valitud kastmissüsteem inimese elu lihtsustab ning kuidas see aitab ka suuremahuliste haljastustööde puhul tagada taimedele vajalikud kasvutingimused. Vesi õiges koguses ja õiges kohas on kõige alus.

Argo Kaluri sõnul on jätkuvalt levinud erinevad arusaamad sellest, kui palju hoolt ja kastmist värskelt istutatud elupuuhekk vajab. Puude päritolu ja kasvutingimused võivad kastmisvajadust mõjutada, kuid korraliku juurdumise, kiire kasvu ja ellujäämise tagamiseks soovitavad aiandusspetsialistid värskelt istutatud hekki regulaarselt kasta kuni 3 aastat.

Kui hekk on 5 m pikk, ei ole seda kuigi keeruline vooliku või ämbriga käsitsi kasta. Paljudel on aga hekk märksa pikem. Kui arvestada, et iga taim vajab korraga ligikaudu 10 l vett, võib käsitsi kastmine kujuneda väga ajamahukaks tegevuseks. Ometi ei pea see nii olema, sest selleks on ammu välja töötatud tõhusad ja säästlikud lahendused.

Kastmissüsteem võimaldab määrata sobiva kastmisaja ja -sageduse ning vajadusel programmi muuta.

Imbvoolik ehk maapealne tilgutustoru on heki kastmiseks hea lahendus

Üks lihtsamaid ja tõhusamaid lahendusi heki kastmiseks on maapealne tilgutustoru, mis paigaldatakse taimede juurde taimede juurde mullapinnale, multši peale või selle alla.

Näiteks Claber Dripper Tube on 1/2-tolline polüetüleenist tilgutusvoolik, mille sisse on ehitatud labürinttilgutid. Tilgutid paiknevad iga 33 cm järel ja iga tilguti läbilaskevõime on ligikaudu 2 l/h. Selline tilgutite paigutus tagab vee ühtlase jaotumise kogu vooliku pikkuses. Voolik on UV-kindel ning sellega on kaasas otsakork ja ühendusliitmik.

Claber Dripper Tube tilgutusvoolikud

Kui kaua tuleb hekki tilgutusvoolikuga kasta?

Eestis levinud elupuuhekkide puhul kasutatakse sageli sorte 'Smaragd' ja 'Brabant'. Kitsama kasvukujuga 'Smaragd' istutatakse tavaliselt 50–70 cm vahedega, kiirema ja laiema kasvuga 'Brabant' aga 50–90 cm vahedega. Täpne istutusvahe sõltub taimede suurusest ja sellest, kui kiiresti soovitakse tihedat hekki saada.

Võtame näiteks 45 m pikkuse elupuuheki, kus taimed on istutatud 50 cm vahedega. Sellisel juhul kasvab seal ligikaudu 90 elupuud. Kui lähtuda tavapärasest üldisest soovitusest anda igale taimele ühe kastmiskorraga 10 l vett, tähendab see kokku 900 l vett.

Kuna tilgutusavad paiknevad iga 33 cm järel ja iga ava läbilaskevõime on ligikaudu 2 l/h, annab 1 m voolikut tunnis umbes 6 l vett. Vesi imbub mulda ja levib ka tilgutusavade vahel kasvavate taimede juurteni, aidates niisutada pinnast kogu heki ulatuses.

Sellise 45 m pikkuse heki kastmiseks kulub ühe sirgelt paigaldatud tilgutusvoolikuga arvutuslikult ligikaudu 3 h 20 min. Kui voolik paigaldada heki mõlemale küljele, lüheneb kastmisaeg umbes 1 h 40 min, kuid siis on vaja juba kahte voolikut.

Tegemist on näitliku arvutusega, sest tegelik veekogus ja selle jaotumine sõltuvad veesurvest, pinnasest ning vooliku paigaldusest. Samuti tuleb arvestada mulla niiskuse ja ilmastikuoludega.

Kastmist saab juhtida nii käsitsi kui automaatselt

Tilgutusvoolikut saab kasutada mitmel viisil. Kõige lihtsam võimalus on avada ja sulgeda veekraan käsitsi või kasutada manuaalset taimerit. Mugavam lahendus on programmeeritav kastmistaimer, mille puhul saab määrata kastmise kestuse ja sageduse. Olemas on ka automaatsed nutitelefoniga juhitavad taimerid, mida saab seadistada vastava rakenduse kaudu.

Soovi korral saab kasutada ka täisautomaatset ja kaugjuhitavat kastmissüsteemi, mille puhul määratakse kastmisajad ja -sagedus programmiga.

Taimer ühendatakse tavalise kastmisvooliku kiirliitmikuga. Pikemate kastmissüsteemide jaoks on olemas erinevad ühendusliitmikud ning vajadusel saab süsteemi täiendada ka vihmaanduritega.

Kastmissüsteem ei tähenda, et taimi enam jälgima ei pea

Argo Kaluri sõnul on inimestel vahel ekslik arusaam, et kui kastmissüsteem on paigaldatud, ei pea taimede pärast enam muretsema.

Aastad on aga erinevad, ilmastikutingimused muutuvad ja ka taimede veevajadus ei ole alati ühesugune. Seetõttu tuleb aeg-ajalt kontrollida mulla niiskust ning vajadusel muuta kastmise kestust või sagedust.

Sama põhimõte kehtib ka kasvuhoones. Kuigi automaatne kastmine muudab taimede eest hoolitsemise oluliselt lihtsamaks, tuleb ikka kohapeal vaatamas käia, kuidas taimedel tegelikult läheb.

Potitaimede puhul on tilkkastmine samuti hea lahendus. Kui aga taimi on vaja kastmisväetisega väetada, saab seda teha eraldi kastekannuga.

Sügis on hea aeg heki istutamiseks ja kastmissüsteemi paigaldamiseks

Kuigi käes on sügis ja aktiivne aiahooaeg hakkab lõppema, on praegu veel hea aeg hekitaimede istutamiseks, kuni maa ei ole külmunud ja ilmastikuolud seda võimaldavad. Ka sügisel istutatud taimed vajavad juurdumiseks piisavalt niiskust.

Kastmissüsteem on mõistlik paigaldada koos hekiga. Nii saavad kõik vajalikud tööd korraga tehtud ja ei pea hiljem taimede vahel voolikute paigaldamisega tegelema. Ühtlasi on süsteem kevadeks valmis, kui ilmad soojenevad ja taimede veevajadus suureneb.