Eriline kingitus sõbrale või äripartnerile: kohalikust puidust tooted koos puidu nimetuse ja kasvukohaga

Käsitöö on alati au sees olnud ja ka inimesed, kes seda oskavad. Visuaalselt kaunist, hästi teostatud ja kauakestvaks loodud käsitöötoodet on lausa rõõm omada ja veelgi meeldivam kinkida. Seekord võtame vaatluse alla puidust käsitöö ja uBenti kui Eesti tuntuma painutatud puidust sisustustoodete looja.

Eduka disaini taga seisab alati inimene, kelle olemust ja oskusi disain väljendab

uBenti tuntuimaks tootesarjaks on kauni reaalilähedase disainiga ja unikaalselt teostatud painutatud puidust lillelambid. Brändi disainer Viljo Naaritsa sõnul ei mõelnud ta lillelampide loomise ideed sunniviisiliselt oma peast välja, vaid mõte tuli tema juurde justkui täiesti ise. Ole ainult hakkaja ja tee valmis, sest oskused millegi sellise valmistamiseks olid juba olemas, sest veinipudeli hoidja oli juba tehtud. Aja jooksul lisandusid valikusse juba ka sarnasel meetodil valminud puuviljakausid, kuumaalused, serveerimisalused jpm. Tulemuse unikaalsus pole tegelikult kunagi juhuslik. Iga eduka disaini taga seisab alati inimene, kelle olemust ja oskusi disain väljendab.

uBenti disainer Viljo Naarits on kriitilise mõtlemisega mees, keda tuntakse mujaltki kui ainult käsitöömaailmast. Viljo on tuttav ka teleekraanilt, täpsemalt mälumängust „Kuldvillak“, kus ta osales 2020. aastal lausa viies mängus järjest ja sel aastal uuel hooajal uue hooga. Mälumängus osalemine eeldab teadmisi, täpsust ja tugevat analüütilist mõtlemisoskust. Siin muutub loogiliseks ka Viljo kui disaineri olemus. Täpsuse ja analüütilise mõtlemise koos rakendamine kauni disaini loomiseks pole tema jaoks eraldi tööriistad, vaid ühe ja sama iseloomu kaks väljendust.

Lisaks on mees aktiivselt tegev mööbli restaureerimise kutsetunnistust taotlevate õpilaste lõputööde hindamiskomisjonis. Seoses sellega uurib ja avastab ta pidevalt ka ise uusi põnevaid võimalusi. Mööbli restaureerimine kui oskus ja lemmikhobi on endiselt au sees ja võib julgelt öelda, et jõudsalt kasvavas tempos. Hiljuti valmis näiteks eksklusiivsele lauale äärekant ja interjööri riiulielemendid. Peagi on töösse minemas Eesti uue riigimaja, Loodusmaja, 6 meetri pikkused painutatud puidust fassaadikaared.

--

Huvitav vahepõige ajalukku: Viljo sõnul selgus eelmisel aastal uurimuse käigus, et maailmakuulus valdavalt pöögist valmistatav Viini mööbel, mida traditsiooniliselt on alati seostatud Kesk-Euroopa, Tšehhi ja Poola toodanguga, ei olegi päris õige väide. Selgus, et üks suurtootja oli ka Läti. Seda ei teadnud siiani isegi mitte mööbliajaloolased ega kohalikud õppejõud. Juhtlõngad viisid lõpuks Läti muuseumini, kust kinnitati, et vabariigi ajal eelmisel sajandil tehti seal tõepoolest masstoodanguna saarepuust Viini mööblit, mis lõpetati sõja ajal. Eestlaste Lutheri tehasega on Viini tool seotud vaid niipalju, et sealt on pärit mingi hulk Viini tooli põhjasid.

Puidul on iseloom ja igal puul oma lugu

Viljo Naaritsa huvi puude vastu on sügav ja aupaklik. Iga puu kohta, millest midagi valmib, säilitatakse info lausa piirkonna ja küla täpsusega. Samuti on toodetel kirjas ka puu liik nii eesti kui ladina keeles.

Puude erilisusest rääkides toob Viljo esile oma lemmiku – ploomi, mille toon võib varieeruda tumepunasest lillakani ja isegi roosani. Luuviljaliste puit ongi üldiselt värvikam kui teistel puudel. Samas on iga puu veidi erinev, sest värvitooni mõjutab ka pinnas, kus puu on kasvanud.

Viljole meeldib puidu toonide kirjeldamisel kasutada Eesti tuntud seeneteadlase Tõnu Ploompuu mõtet, mille kohaselt näitab iga puutüve kirevus võitlusi seente niidistikuga mullas. Puu võitleb pinnases olevate seentega ja iga selline kokkupuude jätab tüvesse oma jälje. Mida vanem puu, seda rohkem neid mustreid. Ploomipuud on seentele eriti tundlikud ja tüve järgi saab sageli aru, millises pinnases puu on kasvanud.

Isegi see, millal puu maha võetakse, mõjutab hiljem puidu painutamise omadusi. Kõige parem aeg selleks on kevadel, enne kui soojaks läheb. Siis on mahlad just liikuma hakanud, puit on pehmem ja kergemini töödeldav. See kõik kinnitab, et puit on väga elav materjal, millel on oma lugu ja iseloom, mitte lihtsalt tooraine.

Millised puud milleks sobivad?

Erinevad puuliigid sobivad erinevateks töötlusviisideks, sest nende jäikus ja oksastruktuur on erinev. Valgustite, kausside ja serveerimisaluste tegemiseks sobivad peaaegu kõik Eesti puud, näiteks saar, tamm, jalakas, toomingas, pähkel, pirn, künnapuu ja pihlakas, aga ka õun, ploom, kreek ja kirss.

Siiski on erandeid. Ploom, kirss ja kreek igale poole ei sobi, sest nende oksastruktuur on rabedam ja painutamisel võivad ühenduskohad lihtsalt järele anda. See tuleb eriti esile just väiksemate painutatud detailide puhul, näiteks käevõrude tegemisel. Käevõrude puhul on pigem kasutusel pihlakas, sest see paindub hästi ja on sellisteks töödeks kindlam valik. Lisaks on pihlakal oma koht Eesti usupärandis, kus seda on peetud kaitsvaks puuks, mis hoiab eemale nii kurja silma kui haigused.

Hästi painduvad ja samas vastupidavad on ka mitmed kõvad lehtpuud. Eriti eksklusiivsed ja tugevad on näiteks mahagon, eeben ja merbau. Need on uBenti sortimendis samuti olemas, kuid pigem kasutatakse neid sisustusdetailide ja mööbli tegemisel. Miinusena võib välja tuua selle, et nende töötlemine võtab rohkem aega, tihti mitu päeva kauem.

Painutatud puidust käevõrud

Mõned aastad tagasi töötas Viljo uue tootena välja painutatud puidust käevõrud: TWIST ja HUG. Tegemist on tootega, millel sisuliselt puudub turul otsene konkurents. Ja seda põhjusega, sest nende väljatöötamine oli keeruline ja väga ajamahukas protsess.

Kui kõrvaltvaatajale võib tunduda, et suured vormid on keerulisemad, siis tegelikult oli vastupidi. Just väikeste esemete, nagu käevõrude, arendamine võttis kõige rohkem aega. Ebaõnnestusid nii materjalivalikud kui ka painutusviisid. Tänaseks on aga jõutud lahendusteni, mis võimaldavad neid ka suuremas koguses toota, sest õiged materjalid ja töövõtted on paika loksunud.

Kingitus, mis kannab sõnumit

Iga kingitus muutub väärtuslikumaks siis, kui sel on oma lugu. uBenti puhul on selleks Eesti disaineri looming ja kohalik puitmaterjal. Iga toote juures on välja toodud, kust puit pärineb ja seda lausa küla täpsusega ning mis liigiga on tegu, nii eesti kui ladina keeles. See annab esemele isikupära ja loob selge tausta.

Viljo Naaritsa sõnul on just see põhjus, miks neid tooteid kasutatakse üha rohkem ka ärikingitustena, sealhulgas riigiasutustes, kus kogu valik on rangelt tehtud ainult Eestis kasvanud ja Eesti päritolu sordist puidust.

Viljo hoiab Eesti suunda ka tavatootmises au sees. Nii valmivad tooted põhiliselt ikkagi Eestis kasvanud puidust. Ja vahel ka kogu kollektsiooniga ühes tootes. Näiteks mõne „Kõrvits“ lambi 30 ribi on tehtud nii, et kõik ribid on erinevast puidust – tamm, saar, pähkel, jalakas, künnapuu, pirn, murel, ploom, kirss ja õun... Mõni kasutatav puu ei ole küll algselt Eesti päritolu, näiteks mandžuuria pähkel, kuid kasvab ka siin. Üks selline materjal jõudis Viljoni näiteks Tori koduaiast.

Turistide jaoks valmistatakse aga ka vastupidavast ja hästi painutatavast kreeka pähklipuust kausse. Nimi „Pähklikauss" on inspireeritud materjalist endast, sest tegemist on tumeda ja vastupidava puiduga, mis ei ole küll Eesti päritolu, kuid toode ise on loodud siiski Eesti meistri poolt. Boonusena on see väga vastupidav ja kauni tumeda tooniga.

Kust saab uBenti disaini osta?

Viljo enda pood asub Tallinnas Vene tn 6 ja on e-pood. Lisaks leiab uBenti tooteid ka paljudest ümberkaudsetest turismipoodidest. 

Eesti turul disainerina edukas olla on Viljo Naaritsa sõnul veidi väljakutse, aga olles kombineerinud selle mööbli restaureerimise, valmistamise ja turismi ning ärikliendi fookusega toodetega, siis mudel täitsa toimib.

Loe põhjalikumalt: Viljo Naaritsa lugu ja uBenti valgustite loomine

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)